Skip Ribbon Commands
Skip to main content
Navigate Up
Sign In

Tere tulemast Eurojusti kodulehele

​Sellelt leheküljelt leiate üldise tutvustuse Eurojusti kohta. Ühtlasi leiate siit lingid kõikidele olemasolevatele eestikeelsetele dokumentidele. Kui Te soovite täiendavat informatsiooni, palun tutvuge  inglisekeelse kodulehega või kontakteeruge Eurojustiga.

Eurojust asutati nõukogu otsusega 2002/187/JSK, mida on muudetud nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsusega 2009/426/JSK.

Eurojusti ülesanne on tõhustada riikide uurimisasutuste ja prokuratuuride koostööd võitluses raskete piiriüleste kuritegude vastu ning kurjategijad kiiresti ja tõhusalt kohtu ette tuua. Eurojusti eesmärk on olla oluline osapool ning kohtutasandi pädevuskeskus Euroopa Liidu tulemuslikus võitluses organiseeritud piiriülese kuritegevuse vastu.

Eurojust asutati 2002. aastal. Tema ülesanne on toetada ja tugevdada riikide ametiasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd võitluses Euroopa Liitu kahjustavate raskete piiriüleste kuritegude vastu.

Kõik 27 liikmesriiki saadavad Haagi ühe oma kõrgema riigiametniku, kes neid Eurojustis töötades esindab. Esindajateks on kogenud prokurörid, kohtunikud või samaväärse pädevusega politseiametnikud.

Üheskoos teostavad nad Eurojusti volitusi, milleks on koordineerida liikmesriikide ametiasutuste tegevust kuritegude uurimise ja kohtu alla andmise kõikidel etappidel. Ühtlasi lahendavad nad liikmesriikide õigussüsteemide erinevustest tulenevaid probleeme ja praktilisi küsimusi.

Eurojusti liikmesriikide liikmeid abistavad asetäitjad, assistendid ja liikmesriikide lähetatud eksperdid. Mõnda kolmandat riiki, kellega Eurojustil on koostöölepingud, esindavad Eurojusti juures töötavad sideprokurörid. Praegu on Eurojusti juurde oma sideprokuröri lähetanud Horvaatia, Norra ja USA. Hiljutiste ELi õigusaktidega on samuti ette nähtud, et Eurojust võib määrata sideprokuröre kolmandatesse riikidesse.

Lisaks tegutsevad Eurojusti juures Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegudega tegelevate kontaktisikute võrgustiku ning ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaadid.

Eurojusti umbes 200 töötajat tagavad riikide ametiasutuste ja teiste ELi asutuste abitaotlustele kiire vastamise.

EUROJUSTI TÖÖST

Eurojust menetleb aastas umbes 1400 kriminaalasja. Lisaks peetakse igal aastal ligikaudu 140 koordineerimisnõupidamist. Nõupidamistel osalevad liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide kohtute, uurimisasutuste ja prokuratuuride esindajad. Nõupidamistel lahendatakse kriminaalasjadega seotud küsimusi ning valmistatakse ette menetlustoiminguid, sealhulgas üheaegseid vahistamisi ja läbiotsimisi.
Koordineerimisnõupidamistel keskendutakse konkreetsetele kuritegudele ELi nõukogu määratud prioriteetsetes valdkondades: terrorism, narkokaubandus, inimkaubandus, pettused, korruptsioon, küberkuritegevus, rahapesu ning kuritegelike ühenduste muu majanduslik tegevus.

Eurojusti loomise otsusega on Eurojustile antud rida olulisi ülesandeid ja volitusi. Üheks neist on liikmesriikide pädevate asutuste abitaotlustele vastamine. Samas võib Eurojust ka ise taotleda liikmesriikidelt konkreetsete tegude uurimist või kohtu alla andmist.

Eurojust aitab ka lahendada kohtualluvuse konflikti juhtudel, kui konkreetse teo uurimise või kohtu alla andmise pädevus on mitme riigi ametiasutustel. Eurojust aitab kaasa Euroopa vahistamismääruse ja muude rahvusvaheliste õigusvahendite rakendamisele. Ta rahastab ühiste uurimisrühmade loomist ja nende operatiivtööga seotud vajadusi.

EUROJUSTI PARTNERID

Eurojusti töö põhineb tihedatel partnerlussuhetel. Partneriteks on liikmesriikide pädevad asutused ja ELi asutused, nende seas Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, Europol, OLAF (Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude puhul), Frontex, Sitcen, CEPOL ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ning kõik muud üksused, kelle pädevus tuleneb aluslepingute kohaselt vastu võetud aktidest.

Meie eesmärk on kindlustada piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalike partnerlussuhete areng (mille oluline osa on pädevate asutuste vaheline infovahetus), et tagada parim võimalik koordineerimine ja koostöö vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks kõigile ELi kodanikele.

DOKUMENDID

Eurojusti Aastaraamat

Õiguslik raamistik

Ühine Järelevalveasustus